Regina-Nino Mion, “Kolmetasandiline pildikogemus”.
13. detsembril kell 16 Tallinna Ülikooli ruumis S-551.
Regina-Nino Mion: “Ma üritan näidata, mis on kolmetasandilise pildikogemuse (threefold pictorial experience) teooria eelised kahetasandilise pildikogemuse teooria ees. Viimane on rohkem tuntud, näiteks Richard Wollheim’i twofold seeing-in. Kolmetasandilist pilditeooriat kaitseb Bence Nanay oma raamatus “Aesthetics as Philosophy of Perception” (2016), aga idee on juba Edmund Husserlil, tema 1904/1905 loengumärkmetes (Husserliana XXIII). Ma leian, et pildi esteetilise kogemuse puhul muutub just kolmas tasand oluliseks.”
Piret Viires digitaalse kirjanduse seostest digihumanitaariaga.
14. novembril kell 16 Tallinna Ülikooli ruumis S-551.
Piret Viires: “Ettekandes käsitlen digitaalse kirjanduse seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist. Digitaalset kirjandust on loodud ja uuritud alates 1980. aastate lõpust ja defineeritud valdavalt kui oluliste kirjanduslike tunnustega teost, mis kasutab ära arvutitehnoloogia võimalusi (nt hüpertekstkirjandus, multimeedialuule, interaktiivne kirjandus jms). Digitaalse kirjanduse periodiseerimisel on seni eristatud kahte generatsiooni (1980. aastate lõpp kuni 1995 ja 1995. aastast tänapäevani). Lisan sellele periodiseeringule kolmanda generatsiooni, mis algab aastatest 2006-2007 ja on seotud sotsiaalmeediaplatvormide (Twitter, Facebook, Tumblr) ning nutiseadmete arengu ja levikuga. Defineerin sotsiaalmeedias loodud kirjandust (sh Alt Lit kirjandus) digitaalse kirjanduse kolmanda generatsioonina ja arutlen, kas eesti autorite Liina Tammiste ja Keiti Vilmsi loomingut saab liigitada sedalaadi kirjanduse hulka.”
Robert Hughes, “An Introduction to Peter Sloterdijk˙s Anthropotechnics”.
Agnes Neier fotograafia ja ilukirjanduse vahelistest suhetest eesti kirjanduses.
17. juulil kell 11 Tallinnas, Piret Viirese pool kodus.
Agnes Neier: “Räägin oma doktoritöö ühest peatükist, mis keskendub fotograafia ja ilukirjanduse vahelistele suhetele eesti kirjanduses. Ehk siis fotosid kaasavast eesti kirjandusest ja selle tüpoloogiast. Kuna plaanis on teha ülevaateline peatükk alates fotograafia leiutamisest ning jõudes välja tänapäeva, siis palun teil mõelda justnimelt nõukogude aja peale, mis on praegu mul veel täiesti tume maa. Oleksin tänulik kui jõuaksite natuke ette mõelda tolle aja autorite/teoste peale, kus fotograafia on teemana või pildilise materjalina kaasatud. Või ka küsimuse peale, miks fotograafiline materjal on välja jäetud.”
Indrek Ojam, “Mütoloog kui stiili tüüp ja autori positsioon Mati Undi loomingus”.
4. aprillil kell 16.30 TLÜs, ruumis S-551.
Elle-Mari Talivee oma valminud ja kohe kaitsmisele minevast doktoritööst “Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1873-1903”.
27. veebruaril Tallinna Ülikooli Silva õppehoone ruumis nr 541
Elle-Mari Talivee: “Ettekanne uurib, miks, kuidas ja kelle poolt kujutati linna eesti proosakirjanduses aastal 1877-1903, nn moodsa linnakultuuri tekke lävel. Vaadeldaval perioodil oli tegemist mingis teatavas täiesti uues ja seejuures probleemses ruumis kohanevate isikute poolt kirjutatud tekstidega. Kas see oli oma kirjandusliku linna loomise katse; mismoodi linnast jutustama hakati; kuidas lahendati seisuse ja rahvuse küsimus maa ja linna piiril. Valitud ajaperiood iseloomustab tinglikult ajalist vahemaad esimeste linna probleemina käsitlevate tekstide ja n-ö esimese eesti linnaromaani sünni vahel.”
Priit Kruus oma valmivast doktoritööst, mis käsitleb 1990ndate lõpu kirjandusrühmitusi.
24. jaanuaril Tallinna Ülikooli Silva õppehoone ruumis nr 541