Luule Epner (s. 1953) on teatri- ja kirjandusuurija, kelle peamised uurimisvaldkonnad on nüüdisteatri esteetika, eesti teatri ajalugu, draamateksti ja teatri suhted. Ta on kaitsnud filosoofiadoktori kraadi (1987, toonase nimetusega teaduste kandidaadi kraad) ning töötab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis eesti kirjanduse dotsendina. Ta on pikka aega õpetanud teatriga seotud aineid ka Tartu Ülikoolis ja EMTA lavakunstikoolis. Luule Epner on avaldanud arvukalt teadusartikleid (sh ajakirjades Nordic Theatre Studies, Interlitteraria, Methis, Keel ja Kirjandus ning aastaraamatus „Teatrielu”) ja monograafia „Mängitud maailmad” (2018), samuti on ta raamatute „Eesti kirjanduslugu” (2001) ja „Eesti sõnateater 1965–1985” (2015) üks kaasautoreid ja veebiväljaande „Eesti teatri biograafiline leksikon” peatoimetaja. Ta on koostanud ja toimetanud artiklikogumikke (nt „Vaateid eesti nüüdisteatrile”, 2016) ja ajakirjanumbreid, kaaskorraldanud konverentse (sh sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist”).
Olulisemad teaduspublikatsioonid
Monograafiad
Mängitud maailmad. Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 288 lk.
Raamatud ja erinumbrid
Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires (toim), Traditsioon ja avangard. Philologia Estonica Tallinnensis, nr 4, 2019.
Luule Epner, Mari Laaniste (toim), (Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuurilugu etenduskunstides. Etüüde nüüdiskultuurist 7. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018, 224 lk.
Luule Epner, Piret Viires (toim), Kirjanduse intermeedialisus. Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2, 2017.
Luule Epner, Riina Oruaas, Madli Pesti (toim), Vaateid eesti nüüdisteatrile. Studia litteraria estonica, nr 17. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016, 264 lk.
Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, 752 lk.
Jaan Tooming, Religioossed motiivid minu loomingus. Toimetaja Luule Epner. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2011, 269 lk.
Luule Epner (koost), Valitud artikleid teatriuurimisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 255 lk.
Luule Epner, Anneli Saro (toim), Theatre: Stability and Dynamics. Methis, kd 2, nr 3, 2009.
Luule Epner, Anneli Saro (toim), Etenduse analüüs: võrrand mitme tundmatuga. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 215 lk.
Epp Annus, Luule Epner, Ele Süvalep, 20. sajandi I poole eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2006, 238 lk.
Luule Epner, Monika Läänesaar, Anneli Saro, Eesti teatrilugu. Teatrikunst. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Ilo, 2006, 282 lk.
Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker, Uuem eesti kirjandus: gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2006, 239 lk.
Luule Epner, Kristi Metste, Sirje Olesk, Vanem eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2005, 135 lk.
Mati Unt, Theatrum mundi. Koostanud ja toimetanud Luule Epner. Tartu: Ilmamaa, 2004, 389 lk.
Luule Epner, Mati Unt, Vaino Vahing (koost), Hermaküla. Tartu: Ilmamaa, 2002, 551 lk. [2. trükk: 2003.]
Luule Epner (koost), Teatri ja teaduse vahel. Studia litteraria Estonica, nr 5. Tartu: Tartu Ülikool, 2002.
Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001, 703 lk.
Kitzbergist Raudsepani. Eesti näitekirjandus 1906-1940. Õpik XI klassile. Tallinn: Koolibri, 1997, 93 lk. [2. trükk: 2002.]
Draamateooria probleeme II. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1994, 98 lk.
Draamateooria probleeme I. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1992, 94 lk.
Artiklid
Soome dramaturgia Nõukogude Eesti teatrilaval. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 2019, 849−867.
Contemporary Finnish Drama in Estonian Theatre in the 21st Century. – Interlitteraria, kd 24, nr 2, 2019.
Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires, Traditsioon ja avangard kirjanduses. – Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires (toim), Traditsioon ja avangard. Philologia Estonica Tallinnensis, nr 4, 2019, lk 5−12. [Sissejuhatus erinumbrile.]
Rein Saluri loomingust. Lisandusi ja lähivaatlusi. – Looming, nr 9, 2019, lk 1316−1330.
Theatre NO99: An Alternative State Theatre. – Vessela S. Warner, Diana Manole (toim), Staging Postcommunism: Alternative Theatre in Eastern and Central Europe after 1989. Studies in theatre history and culture. Iowa city: University of Iowa Press, 2019, lk 32−46.
Uusi katsetusi kaasaegse tragöödiaga. – Teater. Muusika. Kino, nr 2, 2019, lk 22−40.
Pidu, prügi ja polügoonteater: Erki Kasemetsa loomeuurimus. – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, kd 27, nr 4, 2018, lk 141−145.
Jaan Undusk kirjanikuna. – Looming, nr 11, 2018, lk 1594−1608.
Luule Epner, Mari Laaniste, Neeme Lopp, Saateks. – Luule Epner, Mari Laaniste (toim), (Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuurilugu etenduskunstides. Etüüde nüüdiskultuurist 7. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018, lk 7-9.
Kokkusaamisi eesti kultuurilooga Madis Kõivu dramaturgias. – Luule Epner, Mari Laaniste (toim), (Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuurilugu etenduskunstides. Etüüde nüüdiskultuurist 7. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018, lk 38-50.
“Kalevala” eesti teatris. – Madli Pesti, Tambet Kaugema (toim), Teatrielu 2017. Tallinn: Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Agentuur, 2018, lk 238−260.
Postkolonialism ja 20. sajandi Balti draama: Benedikts Kalnačsi monograafiast “20th Century Baltic Drama: Postcolonial Narratives, Decolonial Options”. – Methis. Studia humaniora Estonica, kd 20, 2017, lk 188−194.
Luule Epner, Piret Viires, Kirjanduse intermeedialisusest. – Philologia Estonica Tallinnensis 2, 2017, lk 5−10.
Mit csinálnak a kortárs szinházban a szinészek?. – Játéktér, nr 6, 2017, lk 32−41.
Kõrvaltvaateid Marika Vaarikule. – Teater. Muusika. Kino, nr 4, 2017, lk 17−30.
Postcolonialism and Baltic Drama. – Interlitteraria, kd 22, nr 1, 2017, lk 207−216.
Kokkusaamisi eesti kultuurilooga Madis Kõivu dramaturgias. – Looming, nr 8, 2016, lk 1161-1173.
Luule Epner, Anneli Saro, Cambiamenti sociali e paradigmi estetici del teatro estone post-sovietico. – Erica Faccioli (toim), I teatri post-sovietici: Ucraina, Bielorussia, Estonia, Lettonia, Lituania. Roma: Univers Italia, 2016, lk 91-126.
Pildi kokkupanek. Nüüdisteatri kaks aastakümmet. – Luule Epner, Riina Oruaas, Madli Pesti (toim), Vaateid eesti nüüdisteatrile. Studia litteraria estonica, nr 17. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016, lk 24-52.
Kaks tundi “Paradiisis”. Lauri Lagle “Paradiis” Von Krahli Teatris. – Teater. Muusika. Kino, oktoober, 2016, lk 15-28.
Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920. aastate eesti teatris. – Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, nr 17, 2015, lk 286-315.
Evald Hermaküla. – Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 454-483.
Mati Unt. – Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 666-688.
Teatrielu. Eesti NSV Teatriühingu tegevus. – Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 73-83.
Teatrimõte. – Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 267-294.
Luule Epner, Reet Neimar, Teatriprotsess üldvaates: teatrikeele uuenemine. – Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 84-165.
Teatrite mängukava. – Piret Kruuspere, Luule Epner, Mari Tuuling, Eva-Liisa Linder (toim), Eesti sõnateater 1965-1985. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015, lk 166-207.
Näitleja postdramaatilises teatris. – Teatrielu 2014. Tallinn: Eesti Teatriliit, Eesti Teatri Agentuur, 2015, lk 56-81.
What do actors do in contemporary theatre?. – Nordic Theatre Studies, kd 26, nr 1, 2014, lk 20-30.
Ene Mihkelsoni arhelugu. Kirjeldusi ja tõlgendusi. – Looming, nr 10, 2014, lk 1436-1450.
Teoreetilisi vaateid nüüdisdramaturgiale: autorid, praktikad, strateegiad. – Heidi Aadma, Ott Karulin (toim), Teater / tekstid. Eesti näitekirjanduse 20 aastat. Tallinn: Eesti Teatri Agentuur, 2014, lk 9-24.
Von Krahli teater – postmodernne alternatiivteater?. – Jim Ashilevi (toim), Žilett: monolooge ja dialooge ajastuväärilisest teatrist. Tallinn: Von Krahli Teater, 2014, lk 68-80.
“Tokerjad”: taustu ja tõlgendusi. – Teater. Muusika. Kino, nr 11, 2014, lk 15-28.
Teispool draamat: tekst nullindate teatris. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 11, 2013, lk 116-128.
Postdramatic textual strategies: the case of Theatre NO99. – Guna Zeltina, Sanita Reinsone (toim), Text in Contemporary Theatre: The Baltics within the World Experience. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2013, lk 166-174.
Fiktsionaalsus ja reaalsus teatris: kolm vaadet. – Teatrielu 2012. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2013, lk 144-163.
Kuidas kirjutada teatriajalugu?. – Anneli Saro (toim), Eesti teatriteaduse perspektiivid. Studia litteraria Estonica, 13. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 26-39.
Theatre in the Postdramatic Text: A Phenomenological Approach. – Nordic Theatre Studies, kd 24, 2012, lk 66-75.
Writing for Theatre: New Developments in Estonian Drama of the 1990s and 2000s. – Forum for World Literature Studies, kd 4, nr 3, 2012, lk 389-402.
Tõelus ja unes-elu. Tähelepanekuid Mari Saadi tegelaste tajukogemustest. – Looming, 5, 2012, lk 719-729.
Talvest talveni. Andres Noormets aastal 2010. – Teatrielu 2010. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2012, lk 120-144.
Teatriuuenduse retseptsioonist sünkroonkriitikas. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 7, 2011, lk 172-183.
Rändajad ja paigalised. Tähelepanekuid Jaan Kruusvalli loomingust. – Looming, nr 12, 2010, lk 1711-1724.
Telling life stories as a strategy of authentication? Merle Karusoo’s “Our Biographies” and “Today We Don’t Play”. – M. Borowski, M. Sugiera, (toim), Worlds in Words: Storytelling in Contemporary Theatre and Playwriting. Cambridge: Cambridge Scholars Publishing, 2010, lk 107-126.
Unt ja Brecht: võõritused “Sügisballis”. – Mari Laaniste, Jaak Tomberg (toim), Sügisball. Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 17-27.
Authenticity and fictionality in post-dramatic theatre. – Interlitteraria, kd 14, nr 2, 2009, lk 290-302.
Folk tradition and modernism in turn-of-the-century drama: “The Werewolf” and “Blow, wind!”. – Anneli Mihkelev (toim), Turns in the Centuries, Turns in Literature: Comparative Approach to Estonian and Latvian Literatures in a European Context. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009, lk 80-94.
Money as the temptation and the ordeal of modern man. – Anneli Mihkelev (toim), Turns in the Centuries, Turns in Literature: Comparative Approach to Estonian and Latvian Literatures in a European Context. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009, lk 201-213.
Nikolai Baturini nähtav ja nähtamatu teater. – Berk Vaher (toim), Retked avarilmas. Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust. Tartu: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, 2009, lk 89-102.
Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris. – Teatrielu 2008. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2009, lk 60-80.
Ääremärkusi realismist ja modernismist, peamiselt teatris. – Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, 2008, lk 19-31.
Mees, kes keeldus astumast kivile. – Lilian Vellerand (koost), Mikk Mikiver: Teater. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2008, lk 29-73.
Mati Unt kui lavastaja. – Kalev Kesküla (koost), Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist. Tallinn: Hermes, 2008, lk 28-43.
Socialist Realism: Theory versus Reality. – E. Eglaja-Kristsone, B. Kalnacs (toim), Back to Baltic Memory: Lost and Found in Literature 1940-1968. Riga: Institute of Literature, Folklore and Art, University of Latvia, 2008, lk 113-128.
Autentiskuma noteiksanas strategija postdramatiskaja teatri. – G. Zeltina (toim), Postdramatiskais teatris: mits vai realitate. Riia: Latvijas Universitate, literaturas, folkloras un makslas instituts, 2008, lk 35-43.
Director as Playwright in Postdramatic Theatre. – Interlitteraria, kd 12, 2007, lk 210-224.
Lisandusi post-mõistestikule: postdramaatiline tekst. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 2007, lk 1-14.
Omadraama kuldajastu künnisel?. – Looming, nr 4, 2007, lk 588-602.
Feminine and intellectual Mari Saat. – Estonian Literary Magazine, nr 25, 2007, lk 32-35.
Endla teater 2006: aasta omadramaturgiat. – Madis Kolk (toim), Teatrielu 2006. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2007, lk 11-39.
Rupture and continuity: how history and memory are represented on the stage. – A. Mihkelev, B. Kalnacs (toim), We have something in common: the Baltic memory. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2007, lk 177-196.
Murrang teatriesteetikas ja Evald Hermaküla (1969-1971). – Akadeemia, nr 11, 2006, lk 2438-2448.
Rahvuslik identiteet ja klassikamängud millenniumivahetuse Eesti teatris. – Acta Semiotica Estica III, 2006, lk 11-25.
Väike ringkäik mulluses proosas. – Looming, nr 3, 2006, lk 436-458.
Elmo Niganens. – Silvija Radzobe (toim), Teātra režija Baltijā. Riga: Jumava, 2006, lk 130-141.
Julia – teater ja tõelisus. – L. Jääts, I. Põlluv (toim), Teatrielu 2004. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2006, lk 95-114.
Mängitud maailmad. – Luule Epner, Anneli Saro (toim), Etenduse analüüs: võrrand mitme tundmatuga. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, lk 63-91.
Teater post-perspektiivis. – Teatrielu 2005. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2006, lk 37-71.
Redefining national identity by playing with classics. – Sign Systems Studies, kd 33, nr 2, 2005, lk 380-404.
Klassika kohandamine lavaga: Luts, Unt ja Kõiv. – Virve Sarapik, Maie Kalda (toim), Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjandusloo ja Folkloristika Keskus, 2005, lk 109-122.
Apie modernizma estu teatre. – Menotyra, kd 37, nr 4, 2004, lk 35-38.
Hannes Kaljujärv, totaalne näitleja. – Sven Karja, Tiina Ritson, Anneli Saro (toim), Teatrielu 2003. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 215-235.
Kõivu teatrid. – Jaan Kangilaski, Bruno Mölder, Veiko Palge (toim), Püsimatu metaphysicus: Madis Kõiv 75. Tartu: EYS Veljesto Kirjastus, 2004, lk 123-139.
Postmodernisms un nacionala mitologija Igaunijas teatri. – Silvija Radzobe (toim), Postmodernisms teatri un drama. Riga: Jumava, 2004, lk 113-119.
Teater kui teater. – Sven Karja, Tiina Ritson, Anneli Saro (toim), Teatrielu 2002. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2003, lk 40-61.
Maailm lava-valguses ja varjus. – Maris Balbat, Piret Kruuspere (toim), Madis Kõivu mõttelistes maailmades. Tallinn: Eesti Teatriuurijate Ühendus, 2003, lk 123-140.
Playing with Classics in Estonian Contemporary Theatre. – Interlitteraria, kd 7, nr 1, 2002, lk 117-129.
“See aegade piin”. Madis Kõivu näidendite ajatunnetusest ja -poeetikast. – Rein Veidemann (toim), Aeg ja kirjandus. Artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, lk 55-75.
Etenduse analüüs: lähtekohti ja küsimuseasetusi. – Luure Epner (toim), Teatri ja teaduse vahel. Tartu: Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool, 2002, lk 109-125.
Mäng. Mati Undi lavastused Vanemuises 2000-2001. – Monika Läänesaar, Ene Paaver (toim), Teatrielu 2001. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2002, lk 119-139.
Postmodernistliku draama paradoks. – Teater. Muusika. Kino, nr 2, 2001, lk 27-31.
Oskar Lutsu loomingu tõlgendusmudelid 1960.-80. aastate teatris. – Teatrielu ´99. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2001, lk 309-340.
Sügis Eesti Draamateatris: kolm väikelavastust. – Teatrielu 2000. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2001, lk 9-25.
Mati Unt. – Steven Serafin (toim), Twentieth Century Eastern European Writers. Detroit: Gale Group, 2001, lk 372-378.
Ohtlikud unenäomängud: “Laulatuse” kirjeldusi ja tõlgenduskatseid. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, 2000, lk 21-28.
Metaforiseeruv ruum 1960. aastate eesti proosas. – Luule Epner, Pekka Lilja (toim), Taasleitud aeg. Kadonneen ajan arvoitus. Eesti ja soome kirjanduse muutumine 1950.-1960. aastatel. Tartu: Tartu Ülikool, eesti kirjanduse õppetool, 2000, lk 73-87.
Virolainen draama ja teatteri 1960-70-luvulla: modernismi ja henkinen vastarinta. – T. Koistinen, P. Kruuspere, E. Sevänen, R. Turunen (toim), Kaksi tietä nykyisyyteen. Tutkimuksia kirjallisuuden ja kansallisten liikkeiden suhteista Suomessa ja Virossa. Pieksämäki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1999, lk 341-357.
Mati Undi lavailmad. – Teatrielu ’98. Tallinn: Eesti Teatriliit, 1999, lk 86-108.
Kahe “Libahundi” vahel ehk Antigone ja Hamlet. – Marin Laak (toim), Traditsioon & pluralism: kirjanduskonverentside materjale. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998, lk 169-184.
Mida teha näitekirjandusega? Draamakäsitlus kirjandusloos. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 1997, lk 735-742.
“Maailm oma põhiehituses on lihtne.” Jooni Nikolai Baturini loomingust. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 1996, lk 521-530.
Aja jõel. Jaan Kruusvalli dramaturgia piirjooni. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 1996, lk 145-155.
Text and stage: theatricalism in modern Estonian drama. – Interlitteraria, kd 1, 1996, lk 26-40.
Meeled ja mõistus. Sissejuhatuseks Madis Kõivu dramaturgiasse. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 4, 1995, lk 145-155, 225-233.
“Võõrastest inimestest” “Valguse põiguni”. Paul-Eerik Rummo näitekirjanikuna. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1994, lk 210-224.
Mati Untin Viro – Euroopan provinssi lännen ja idän rajalla. – Pekka Lilja (toim), Itä ja Länsi: Suomen, Viron ja Unkarin kirjallisuus idän ja lännen vaikutuskentässä. Jyväskylä: Jyväskylan yliopisto, 1994, lk 96-109.
Kujutluslik etendus eesti draama remarktekstis. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 1992, lk 198-208.
Märkmeid ruumipoeetikast Bernard Kangro näidendeis. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1991, lk 334-340.
Ilmar Külveti näidendite poeetikast. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 1990, lk 673-679.
Kaasaegse eesti näitekirjanduse piirjooni. – Looming, nr 7, 1985, lk 966-975.